Korteriühistu Keskuse 6 kodukord
Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 18. mail 2006. a.
Käesolev kodukord sätestab Korteriühistu Keskuse-6 liikmete elamu kasutamise, majandamise ja korrashoiu korra, samuti liikmete suhteid omavahel ning liikmete ja korteriühistu vahel. Kodukord sätestab reeglid liikmetele ja juhatusele, kuid ei ole ülimuslik põhikirja ega seaduste suhtes.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Maja Keskuse 6 (edaspidi “ühistu”) on ühistu liikmete kodu.
1.2. Kõik naabrid on samaväärsed elanikud, üksteisesse tuleb suhtuda heatahtlikult ja tähelepanelikult.
1.3. Ühistu liikmeteks on ilma sellekohast avaldust esitamata kõik Keskuse 6 elamu korteriomanikud (edaspidi “omanikud”). Kaasomandi puhul määravad kaasomanikud ühise avaldusega endi hulgast ühe kaasomaniku ühistu liikmeks.
1.4. Ühistu liige arvatakse ühistust välja juhatuse otsusega tema surma korral, korteri ja selle mõttelise osa võõrandamisel kinkimise või müümise teel, korteri ja selle mõttelise osa sundmüügil täitemenetluse korras.
2. ÜHISTU LIIKMETE ARVESTUS
2.1. Ühistu juhatus peab oma liikmete registrit, millesse kantakse:
a) füüsilisest isikust omaniku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
b) juriidilisest isikust omaniku puhul nimi, registreerimisnumber ja asukoht;
c) omaniku ja elanike kontaktandmed (postiaadress, telefon, e-mail jne.).
2.2. Juhatusel on õigus kanda registrisse ka muud andmed, nagu näiteks korteriomandi tehnilised näitajad (üldpind, mõõtjad, tarbijate arv, ümberehituste kooskõlastused jne.) ning muud ühistu tegevuseks vajalikud andmed.
2.3. Ühistu juhatus peab arvet laekunud osamaksude ja sihtotstarbeliste maksete laekumise ja kasutamise üle. Vajadusel väljastab ühistu oma liikme nõudmisel tõendi tema varaliste õiguste ja kohustuste kohta.
3. ÜHISTU LIIKMETE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS
3.1. Ühistu liikmete õigused ja kohustused on sätestatud ühistu põhikirja ja Eesti Vabariigi seadustega.
3.2. ÜHISTU LIIGE ON KOHUSTATUD:
a) täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid;
b) täitma ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid;
c) pidama kinni üldkoosolekul kinnitatud kodukorrast;
d) täitma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eluruumide kasutamise eeskirju;
e) kasutama eluruume sihipäraselt ja hoidma eluruumides puhtust ja korda;
f) hoidma korda üldkasutatavates ruumides ja elamu territooriumil;
g) panema olmejäätmed korralikult prügikonteinerisse ja korteriremondi korral suurema jäätmekoguse jaoks tellima eraldi äraveo;
h) käituma võimalikult keskkonnasõbralikult, kasutama vett, elektrit ja gaasi kokkuhoidlikult, hoidma kokku soojust;
i) vastutama enda, oma pereliikmete, rentnike, üürnike ja külaliste käitumise eest ning korraldama enda ja temaga koos elavate elanike tegevust, et see ei häiriks naabrite rahu;
j) teavitama juhatust tema poolt avastatud rikkumistest, teatama elamus tekkinud riketest ja avariiolukordadest koheselt ühistu esimehele või hooldusfirmale, püüdes ise esimesel võimalusel rakendada abinõusid;
k) täitma tuleohutusnõudeid ja gaasiseadmete kasutamise reegleid ja seadusesätteid (seadme vanus jms);
l) täitma sanitaar- ja hügieeninõudeid, eriti kui peetakse korteris koduloomi, tagama kaaselanike ohutuse;
m) remontima korteris veetorustikke, kraane ja tihendeid õigeaegselt;
n) esitama juhatusele tõeseid andmeid ühistu liikmete arvestuse ja majaelanike registri pidamiseks, uutel liikmetel on kohustus esitada juhatusele avaldus punktis 2.1 nimetatud registriandmetega ja elanike arvuga;
o) lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga hooneremondiks ja rikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või põhikonstruktsioone, ning mõõturite kontrollimiseks;
p) informeerima ühistu esimeest pikemast kodust lahkumisest (üle ühe kuu) ja kindlustama korterisse sissepääsu võimaliku avarii korral;
q) esitama arvestuskuu 28-ndaks kuupäevaks korteri veemõõdikute näidud korteriühistu veenäitude postkasti (V trepikojas) või e-posti aadressile
keskuse6@hot.ee;
r) korraldama korterisiseste vee-, gaasi- või muude mõõdikute õigeaegselt taatlemist või väljavahetamist;
s) hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju seaduses sätestatud korras juhul kui tema vastutusel vastavalt punktile 3.2.i) on rikutud elamut, tehnoseadmeid või muud vara;
t) tasuma arve-makseteatised õigeaegselt;
u) maksete mittetähtajalisel tasumisel maksma viivist 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates vastavalt juhatuse otsusele ja esitatud arve-makseteatisele;
v) täitma teisi seadusandlusest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi;
õ) korteriremondi puhul koristama trepikojast ehitusprügi ja mitte kahjustama teiste korterite uksi ja trepikoja siseviimistlust.
3.3. ÜHISTU LIIKMEL ON ÕIGUS:
a) võõrandada ja pärandada oma korteri omand koos kohustustega ühistu varas ning astuda ühistust välja;
b) osa võtta ühistu üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu lihtkirjaliku volituse alusel;
c) valida ja olla valitud ühistu juht- ja kontrollorganitesse;
d) saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta;
e) võtta isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse nende kaasomanduses oleva maja ühiseks majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsuse alusel.
3.4. ÜHISTU LIIKMEL ON KEELATUD:
a) ajavahemikul 23.00 -07.00 (puhkepäevadel kuni kell 9.00) tekitada müra, mis häirib naabreid (TV ja audioseadmete kasutamine, pillimängimine, laulmine, remonditööd, hüppamine, haamerdamine, kodumasinate kasutamine, lemmikloomad jm ) välja arvatud 31.detsembril ja 23.juunil;
b) hoida keldris ja korteris õhku saastavaid, tule- vöi plahvatusohtlikke aineid ja esemeid. Lasta kanalisatsiooni ummistavaid esemeid (toidujäätmeid, kaltse, remondiprügi, kergesti süttivaid vedelikke ja teisi vees mittelahustuvaid materjale ja aineid);
c) rikkuda vee- ja muude mõõdikute plomme ning mõjutada mõõdikute normaalset tööd;
d) asetada ja jätta esemeid trepikotta, koridori ja keldri käikudesse;
e) täita rõdusid üle piirde paistvate esemetega va lillekastid;
f) puhastada ja kloppida rõdult, aknast ja trepikojas vaipu või riideid, loopida rõdult suitsukonisid ja prügi;
g) ilma juhatuse kooskõlastuseta ja projektita ümber ehitada kandekonstruktsioone, keskkütte-, vee-, elektri- ja gaasisüsteeme;
h) ilma kooskõlastuseta muuta maja välisilmet (kinni ehitada rõdusid, paigaldada katusele või fassaadile TV ja raadioseadmeid, trellitada aknaid ja rõdusid, akende vahetamisel fassaadi ilme mittesäilitamine);
i) sööta rõdudel ja akendest linde, paigaldada fassaadile ja rõdudele söötmisaluseid.
3.5. Ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsused ning muu oluline info avaldatakse paberkandjal teadetetahvlil, mis asuvad kõikides trepikodades esimestel korrustel. Juhul kui materjali mahukuse tõttu ei ole võimalik infot trepikodadesse välja panna, tehakse viide dokumendile, mis on täisversioonis kättesaadav viitel näidatud korterist.
3.6. Ühistu liige võib saada taotluse korral personaalse dokumendi koopia paberformaadis. Personaalse dokumendi väljastamine on tasuline. Tasu määraks on 2 krooni lehekülg.
4. KULUDE KANDMINE LIIKMETE POOLT
4.1. Elamu majandamise kulusid kannavad elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende korteriomandi pinna suuruse osatähtsusele, välja arvatud juhtudel, kus üldkoosolek või juhatus on otsutanud teisiti. Korteriomandi pinnaks loetakse ehitusregistri õiendis fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi pinda. Kulude jaotamise aluste täpsustamine kuulub juhatuse pädevusse.
4.2. VAHENDUSTEGEVUSE KULUDE JAOTAMINE:
a) Soojusenergia tarbimine määratakse üldmõõtja alusel. Soojusenergia kulud jaotatakse kolmes osas: – Esimeses osas jaotatakse vannitoakütte kulud vastavalt sellele, kas korteris on üldise küttesüsteemiga seotud vannitoakütte radiaator või ei. Rida arve-makseteatisel on “Vannitoaküte (Tln. Kütte AS)” – Teises osas jaotatakse sooja vee kütte kulu vastavalt korteri poolt tarbitud sooja vee hulgale. Rida arvemakseteatisel on “Vee soojendamine (T.Kütte AS)“ – Kolmandas osas jaotatakse ülejäänud küttekulu vastavalt korteri pinna suurusele. Kütte arvestuslik hind võrdub ühistu koguküttearve miinus vannitoakütte kulud miinus sooja vee kütte kulud jagatuna ühistu eluruumide kogupinnaga (5688m2). Rida arve-makseteatisel on “Küte (T.Kütte AS)”.
b) Vee ja kanalisatsiooni kogutarbimine saadakse üldmõõtja alusel. Vee ja kanalisatsiooni kulud jaotatakse vastavalt korteri poolt tarbitud külma ja sooja vee kogumahule arvestades, et soe vesi on enne ühistu soojusvahetis kuumutamist samane külma veega. Rida arve-makseteatisel on “Vesi ja kanalisats.(T.Vesi AS)” Vahe vee ja kanalisatsiooni koguarve ja korterite mõõdikute järgse kogutarbimise vahel on üldvesi. Üldvesi jaotatakse vastavalt korterite elanike arvule. Üldvee keskmine määr on 5-10% kogu veetarbimisest. Rida arve-makseteatisel on “Üldvesi (T. Vesi AS)”. Kui ühistu liige ei esita veenäitusid enne arve-makseteatiste koostamist, siis arvestatakse tema korteri tarbimiseks eelmise kuu tarbimisele vastav kogus. Kui ühistu liige ei esita teist kuud järjest veenäitusid, siis arvestatakse tema korteri tarbimiseks viimane näidatud tarbimine ja teda sanktsioneeritakse “Esitamata veenäidu arvestamise teenustasu” määraga 50kr/kuu, mis kantakse üldvee katteks.
c) Prügiveo kulud jaotatakse vastavalt korteris elavate elanike arvule. Rida arve-makseteatisel on “Prügivedu (Cleanaway Tln. AS)”.
d) Gaasikulud jaotatakse trepikodade kaupa. Trepikoja kogutarbimine jagatakse vastavalt gaasi tarbivate korterite elanike arvule. Trepikoja kogutarbimisest eraldatakse gaasimõõtjaga korterite gaasi kulud, mis arvestatakse mõõtjaga korterile vastavalt mõõtja näidule. Rida arve-makseteatisel on “Gaasikulu (Eesti Gaas)”.
e) Maamaksu kulud jaotatakse kõigi korterite vahel vastavalt korterite pinna suurusele. Maamaksu suuruse määrab Maksu- ja Tolliamet. Maksed jaotatakse vastavalt tasumisele kuuluvatele osamaksetele vastavalt. Rida arve-makseteatisel on “Maamaks”.
f) Muud jaotatavad kulud jaotatakse vastavalt juhatuse otsusele, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
4.3. Elamu remondireservi ning hooldamise-haldamise kulude katteks kogutakse igakuiseid ekspluatatsioonimakseid. Ekspluatatsioonimakse suurus on 8 kr/m2, millest 5 kr kantakse remondireservi ja 3 kr kantakse hooldamise ja haldamise kulude katteks. Rida arve-makseteatisel on “Ekspluatatsioonikulud”.
4.4. Elamu majandamiskulude eest tasumine toimub igakuuliselt ühistu poolt korteriomanikele arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks väljastatud arve-makseteatise alusel.
4.5. Tasu peab olema laekunud ühistu arveldusarvele hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.
4.6. Juhatusel on õigus määrata erinevaid tasusid ühistu liikmetele neile eraldi osutatud teenuste eest.
5. ELAMU HOOLDUS- JA REMONDITÖÖDE KORRALDAMINE
5.1. Ühistu mõtteliste osade ühist majandamist korraldab ühistu juhatus elamute hooldus- ja remondieeskirjadest lähtuvalt. Kohustuste ja vastutuse jaotus korteriomanike ja ühistu vahel on määratud järgmiselt:
a) Külmaveesüsteem – ühistu teenindab külmaveesüsteeme kuni korteris asuva sulgkraanini viimane v.a;
b) Soojaveesüsteem – korteriühistu teenindab soojaveesüsteeme kuni korteris asuva sulgkraanini viimane v.a (s.h. käterätikuivati). Standardse käterätikuivati remondi, vahetuse ja paigaldamise kulutused kannab ühistu, sest see on osa
keskküttesüsteemist. Standardse käterätikuivati eemaldamiseks tuleb korteriomanikul küsida luba juhatuselt, kuna see võib viia maja soojaveesüsteemi tasakaalust välja.
c) Kanalisatsioonisüsteem – kanalisatsioonipüstiku (vertikaalis sh kolmik) hooldamine on ühistu pädevuses, korterisisest kanalisatsioonitorustikku hooldab korteriomanik ise.
d) Keskküttesüsteem – kogu keskküttesüsteemi hooldab korteriühistu. Juhul, kui korteriomanik soovib vahetada radiaatoreid, siis peab ta selleks saama juhatuselt kirjaliku nõusoleku, kusjuures paigaldatavate radiaatorite võimsus ja veevoolu takistus peavad vastama elamu projektile tasakaalustuse säilimiseks. Radiaatorite eemalduse, paigalduse ja vahetamisega seotud kulud kannab korteriomanik.
e) Elektrisüsteem – korteriühistu teenindab elektrisüsteemi kuni korteri elektriarvestini viimane v.a.
f) Mõõteseadmete paigaldamise tingimused, näitude reguleerimise korra ja arvelduste alused kinnitab ühistu juhatus.
g) Elamu ja territooriumi hooldamiseks sõlmib ühistu juhatus vajalikud töö(võtu)lepingud. Ühistu liikmetele peab olema teatatud hooldustööde teostamise eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed, samuti avariiolukordadest teatamise kord.
5.2. Elamu hooldus on perioodiliselt teostatav plaaniliste tööde kompleks, mille eesmärgiks on säilitada elamu pidev kasutuskõlbulik seisukord. Tööde korraldamise aluseks on elamu ülevaatuse tulemused, tehnosüsteemide ekspluatatsiooni eeskirjad ja nõuded.
5.3. Lisaks plaanilistele hooldustöödele teostatakse avariitöid (plaanivälised hooldustööd) ja elamu osade remonti. Korterisisese hoolduse korraldab korteriomanik kooskõlas ühistu põhikirja ja kodukorra nõuetega.
5.4. Vajalik teave hooldustööde teostajatest ning avariidest või avariiolukordadest teatamise kohta on nii ühistu internetileheküljel kui ka paberkandjal iga trepikoja teadetetahvlil.
5.5. Remonditööde ja suuremahuliste hooldustööde teostamiseks koostatakse nende tööde eelarve, finantseerimine toimub sihtotstarbelise kapitali kaudu, mille laekumise kohta peab juhatus eraldi arvestust.
5.6. Ühistu juhatus võib kehtestada korra avariitööde kulude jaotamiseks konkreetsete korterite vahel vastavalt sellele, kas avarii põhjus on tuvastatud hoone, trepikoja, püstiku või üksikute korterite tasemel.
6. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE JA TERRITOORIUMI KASUTAMISE KORD
6.1. Ühiskasutatavad ruumid jagunevad järgmiselt:
a) Avatud ruumid (kõigile elanikele vabalt kasutamiseks mõeldud) – trepikojad, keldrid;
b) Tehnilised ruumid (kasutamiseks ainult tehnilise personali poolt juhatuse teadmisel) – elektrikilbi ruum, soojussõlm, veemõõdusõlm.
6.2. Kõik elamu kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid ruume ja alasid nende otstarbest lähtuvalt.
6.3. Sõiduki parkimisel peab kinni pidama liikluseeskirjast ja lähtuma ratsionaalsest parkimisruumi kasutamise põhimõttest.
6.4. Sõiduk tuleb parkida nii, et see ei takistaks teiste sõidukite, eriti aga operatiivsõidukite ligipääsu hoonele ja/või hoone territooriumile.
6.5. Ühistu territooriumil on parkimise õigus ainult ühistu hoone kasutajatel ja nende külalistel.
6.6. Ühistu prügikastidesse võib panna vaid ühistu hoones ja territooriumil tekkinud prügi. Mujalttoodud prügi ladustamine on keelatud. Ühistu prügikastidesse võivad prügi panna vaid ühistu hoone kasutajad.
6.7. Kui prügikasti prügi toonud muu isik tuvastatakse, siis talle esitatakse prügiveoteenuse arve ühe konteineri ühe tühjenduskorra eest. Ühistul on õigus lisakulusid välja nõuda ka kohtu kaudu.
6.8. Juhul kui ühistu liikme kohta tuleb kaebus, et ta on oma prügi viinud teiste majade prügikastidesse ja see tegu on tuvastatud, kasseeritakse ühistule täiendavalt esitatud arve sisse eksinud ühistu liikmelt.
6.9. Keelatud on viia juhatuse nõusolekuta prügikonteinerisse ja selle kõrvale suuregabariitset prügi (asju, mis ei mahu kohteinerisse), samuti ohtlikke jäätmeid, eriti autokumme.
6.10.Keelatud on omanikuta loomade ja lindude toitmine maja territooriumil.
6.11.Üldkasutatavate ruumide kasutamise korda täpsustatakse vajadusel juhatuse poolt vastava otsusega, kusjuures otsus ei tohi seada ebaseaduslikke piiranguid.
6.12.Üldkasutatavate ruumide sihtotstarbe muutmist saab otsustada liikmete üldkoosolek.
7. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE JA TERRITOORIUMI KASUTAMISE KORRA JA KODUKORRA RIKKUMINE
7.1. Kui on tuvastatud punktides 5 ja 6 toodud ühiskasutatavate ruumide ja territooriumi või elamu sisekorra oluline rikkumine, ühistu liiget teavitatakse tuvastatud rikkumisest kirja teel. Korduval rikkumisel avalikustab ühistu korda rikkunud isiku nime (ühistu liikme külalise puhul ka ühistu liikme nime) ja rikkumise sisu trepikodade teadetetahvlil ja ühistu kodulehel.
7.2. Kui tuvastatakse kolmas samaliigiline rikkumine, võib juhatuse otsusega ühistu liikmele esitada kahjunõude summas 50 kuni 1000 krooni, mis kantakse ühistu remondireservi.
7.3. Kui korda rikkus ühistu liikme perekonnaliige, külaline või allüürnik, esitatakse trahvinõue ühistu liikmele.
7.4. Trahvinõude mittetasumisel tähtajaks on ühistul õigus pöörata see sundtäitmisele. Lisakulud
tasub ühistu liige.
7.5. Kui on tuvastatud vee-, gaasi- või muu mõõdikute plommide rikkumine või mõõdikute mõjutamine, siis saktsioneeritakse vastava korteri omanikku lisa vee-, gaasi- või muu vastava arvega kuni 10 000 krooni.
7.6. Juhatuse liikme mittelaskmist korteriomaniku poolt korterisse mõõdikuid kontrollima või plommima on juhatusel õigus rakendada vastava korteri suhtes veetarbimist 15+15m3 kuus vastavalt külma ja sooja vee eest.
7.7. Mõõdiku puudumisel või riknemisel arvestatakse vee tarbimiseks 5+5m3 kuus elaniku kohta vastavalt külma ja sooja vee eest.
8. KELDRI KASUTAMISE KORD
8.1. Iga korteriga käib kaasas keldriboks, mis peab kandma vastava korteri numbrit.
8.2. Keldribokside ainuke otstarve on isiklike esemete hoidmine.
8.3. Korteriomanikel ei ole lubatud ilma juhatuse kirjaliku loata kasutusele võtta teisi keldriruume või ümber jagada keldribokse.
8.4. Korteriomanik on vastutav temale kuuluva keldriboksi eest (ka juhul, kui boksi kasutamine on volitatud teisele isikule).
8.5. Keldris viibimine on lubatud ainult maja elanikele.
8.6. Keldri välisuks tuleb hoida lukustatuna, keldri aknad külmal ajal suletuna.
8.7. Keldri kasutamise korra rikkumistest tuleb viivitamatult teavitada juhatuse esimeest.
8.8. KELDRIS ON KEELATUD:
a) hoida plahvatus-, tule- ja muid ohtlikke aineid ja materjale;
b) paigutada esemeid üldkasutatavatesse läbikäikudesse;
c) suitsetada ja kasutada lahtist tuld;
d) teostada mingisuguseid töid (s.h. remondi- ja parandustöid) välja arvatud keldriboksi remont ja korrastamine;
e) kahjustada keldris asuvaid tehnilisi kommunikatsioone (soojus- ja veetorustikku, elektrisüsteemi jne.);
f) omavoliliselt ümber korraldada keldri elektrisüsteemi (s.h. oma boksi lisavalgustuse viimine jms.);
g) võõraste isikute (s.h. tehniliste teenistuste esindajate) lubamine keldrisse ilma
juhatuse nõusolekuta, v.a. avariiteenistus avarii likvideerimiseks.